Puudega inimeste sotsiaaltoetused

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

(Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus §2;  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13065054).

Puudeastmed:

·         sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;

·         raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;

·         keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

Vanaduspensioniealistel inimestel toimub puude määramine elukohajärgses pensioniametis (või interneti teel):  inimesel tuleb täita arstliku ekspertiisi taotlus, pensioniamet küsib täiendavat infot inimese terviseseisundi kohta. Perearsti andmed edastab inimene ise. Perearst/eriarst edastab info arstliku ekspertiisi komisjonile 10 päeva jooksul. Ekspertarst või ekspertkomisjon tuvastab saadud info põhjal puude raskusastme.

Puude raskusaste määratakse kuueks kuuks kuni kolmeks aastaks. Tööealisel puudega inimesel (16-aastasel kuni vanaduspensionieani) tuvastatakse puude raskusaste ja puudest tulenev lisakulude vajadus lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest. Puudest tulenevad lisakulud hüvitatakse osaliselt,  kui kulutusi on tehtud  ravimitele, transpordile, abivahendite korrashoiule, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele vähemalt kord kuus. Infot oma sotsiaalse toimetuleku ja lisavajaduste kohta annab inimene ise vastaval vormil (Sotsiaalministri määrus nr 58, 2008; https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13032093).