EPL talveseminar Raadimõisa hotellis 17.nov. - 19.nov. 2017

17. novembri pealelõuna Raadimõisa hotelli 2. korruse saalis. Eesti Parkinsoniliidu sotsiaalse rehabilitatsiooni kursuse avasõnad Ahtilt, tervitused külalistelt Leedust ja Soomest, algavad loengud.
Esimene loeng - ”Unehäired vanemaealistel”- lektor Liis Kadastik-Eerme Tartu Ülikooli närvikliinikust Uni on väga tähtis tegur iga inimese jaoks, sest aitab töökorras hoida meie mälu, taastab keha- ja närvirakud, analüüsib ja salvestab ärkveloleku perioodil saadud infot. Unevajadus individuaalne.- vastsündinud magavad umbes 16 tundi päevas, eakatel kulub uneks 5-6 tundi, Eakate uni võib olla katkendlik, seotud mitmesuguste terviseprobleemidega. Kosutavat und võivad häirida raskused uinimisega, korduvad ärkamised, põieprobleemid Unepuudus või sagedaste ärkamistega uni võivad muuta inimese depressiivseks, ärritunuks, võib halveneda keskendumis- ja õppimisvõime.Unehäirete puhul võiks konsulteerida perearstiga, et selgitada välja unehäirete põhjused. Kui terviseprobleemide tõttu hingamine takistatud, kasuta õhurõhuaparaati. Unelämbumistõve puhul pöördu abi saamiseks kirurgi poole, püüa teadlikult lõõgastada oma rahutute jalgade lihaseid.
Tegele enne magama heitmist millegi meeldiva, lõõgastava või rahustavaga.
Ära mine voodisse und ootama, mine voodisse siis, kui oled unine. Tee oma magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks – et seal oleks vaikus, sobiv temperatuur, et liigne valgus ei segaks

Loeng “ Parkinsoni tõvega haigete nahaprobleemid - lektor Tiiu Paju
Eakate nahk on väga tundlik. Hooldus sõltub naha eripäradest. Kuiva naha puhul kipub eriti talvel olema rasueritus väiksem, nahk võib muutuda karedaks, sügeleda, ketendada. Tundlik ja allergiline nahk võib olla punetav, karedate piirkondadega, kapillaarid võivad olla suurenenud. Väga tähtis on naha hügieen. Soovitav pesta leige veega, kasutada seebita pesuvedelikke, mis sisaldavad õlisid ja emulsioone. Hästi mõjuvad jalgadele vannisoolaga jalavannid. Peale seda protseduuri varbavahed korralikult kuivatada ja jälgida, kas pole tekkinud jalgadele lõhesid. Peale pesemist hoolikalt kuivatada ja siis kreemitada, et säiliks naha niiskusesisaldus. Seep kipub nahka kuivatama.
Eakad peaksid end hoidma liigse päikese eest.
Nahale tekkivaid käsnasid pole mõtet karta, kuid tähelepanu tuleks pöörata sünnimärkidele, kui need muutuvad kõrgemaks või hakkavad suurenema.
Kuna kohvi viib organismist vett välja, oleks eakatel soovitav juua kohvi vähem, vett rohkem.

“Uued tuuled Parkinsoni tõve käsitlemisel” lektot Tartu Ülikooli professor Pille Taba
Tänu neuroteaduse arengule, teavad arstid Parkinsoni haiguse mehhanisme ja oskavad anda selle haiguse puhul ajule vajalikku tabletiravi, kuid seda haigust peatada kahjuks ei suuda. Peale tabletiravi on kasutusel kirurgiline ja pumbaravi. Iga patsendi puhul on ravi individuaalne. Soovitav oleks parkinsonihaigetel töötada seni, kuni tervis lubab. Uutele ravivariantidele on vaja mõelda siis, kui tabletiravil on tekkinud palju kõrvalmõjusid või need ei toimi piisavalt hästi. Ravimite kõrvaltoimeteks võivad olla päevane tukkumine, vastutahtelised liigutused, meeleoluhäired.
Teadlased jätkavad pidevalt uuringuid Parkinsoni tõve raviks. Ühe võimalusena , mis võimaldaks levidopa ühtlasemat toimet, on inhalatsioon”piibuga” sarnaselt teiste sissehingatavate ravimitega. Veel ka levidopa nahaalune manustamine, mikrotablettide manustamine ja akordioniks nimetatavad kihiti levodopat vabastavad tabletid, mille toime on pikaajalisem. Tänu teadusuuringutele lisanduvad peagi uued toimeained ja tehnoloogilised lahendused Parkinsoni tõve kliinilisse praktikasse.

Meie puhkeõhtu sisustasid külalised Leedust . Zinas Kazenas ( kunstnikunimega “ zika “ , tutvustas oma töid, nägime videosid tema töödest, kuulasime leedulaste esituses laule ja pillilugusid , saime maitsta leedupäraseid suupisteid .Paljudele meeldisid erimaitselised küpsised ja juust.

18. nov. hommikupoolik möödus TÜ õppejõu-füsioterapeudi ja teadustööde juhendaja Kadri Medijaineni juhendamisel. Alustasime hommikuvõimlemisega, järgnes loeng “Parkinsonihaigete liikumisravist”.
Kuna dopamiin mõjutab inimese kehahoidu, liigutustegevust ja selle sujuvust ning kehalise aktiivsuse puhul toodetakse organismis dopamiini juurde, on LIIKUMINE parim ravim kõigile parkinsonihaigetele. Kehaline aktiivsus parandab tuju, tähelepanuvõimet ja mälu, sestap oleks vaja teadlikult vähem istuda. Peaks KÕNDIMA võimalikult palju, eelistama liftile treppe. Et paremini hakkama saada, tuleks leida endale sobiv koduharjutuste programm, olla oma tegutsemisel realist, muretseda sobiv varustus ja abivahendid. Füsioterapeudi vastuvõtul saab nõu, kuidas arendada, säilitada või parandada häirunud kehafunktsioone, et säilitada paremat enesetunnet ja igapäevaelus hakkamasaamist. Kukkumishirmu vähendamiseks oleks vaja oma kodu kohandada nii, et liikumistrajektoor oleks vaba, et vaibad, lävepakud ega elektrijuhtmed ei segaks liikumist, et valgustus oleks toas piisav nii päeval kui öösel. Vaja on õppida ja harjutada siirdumist ühest asendist teise - istumisest püsti, voodis keeramist, lamavast asendist istuma tõusmist. Kui need kipuvad rasked olema, võib põhjuseks olla selja liikumatuses.
Kõnni ja tasakaaluharjutuste puhul peab jälgima oma rühti, vajadusel seda peeglist vaadates korrigeerida. Oluline on ka kaela sirutamine, sest muidu võivad tekkida nii kõne- kui neelamishäired.
Kõnni puhul peas jälgima oma hüppeliigese tegevust ja liikuvust. Vajadusel kasutada abivahendeid, kuid mõnel parkinsonihaigetel abivahendid ei toimi, kutsuvad esile hoopis tardumuse. Sel puhul peab õppima keharaskuse kandmist ühelt jalalt teisele.
Kui Hollandis saab 63% Parkinsoni tõbe põdevatest inimestest füsioteraapiat, siis Eestis satutakse füsioterapeudi juurde hoopis selja- või õlavalu, mitte Parkinsoni tõve tõttu.
Iga loengul osalenu sai kaasa liikumisretsepti Kardi Medijainenilt. Retsepti oodatav tulemus: parem tuju, parem uni, vähem valu, aeglasem haiguse progresseerumine, vähem piiranguid- kokkuvõttes parem elukvaliteet.
Kella 11 - 13-ni arendasime käelist tegevust Mari ja Mai juhendamisel. Nende abiga valmisid meil punutud – kaunistatud jõulukompositsioonid.
Samal ajal toimus teises saalis neuroloog Inna Rubanovitši venekeelne loeng “Neurodegeneratsioon ja vananemine”
Kell 14.30 ootas meid hotelli ees buss, et sõita ERM-i külastama. Giid tutvustas püsinäitust, soome-ugri rahvaste mõttemaailma seoseid, keeli, kombeid, eksponeeritud esemeid. Kuna meie selts käis ERM-is püsinäitusega tutvumas juunis, kuid tol ajal polnud veel avatud rahvariiete osakond, siirdusime seltsikaaslase Ailiga muistset rahvariidepärandit uudistama. Nägime Eesti kõigist kihelkondadest pärit rahvariietekomplekte. Põikasime ka “Külatänavalt punasele vaibale“ osakonda, kus domineerisid naisterõivad. Sellel näitusel on esindatud 4 tähtsamat perioodi: Eesti Vabariik kuni 1940 aastani, Nõukogude Eesti, Välis-Eesti ja taasiseseisvunud Eesti.

Peale õhtusööki veetsime mõnusalt aega ansambli “Marike” laulude ja pillilugude saatel. Meie külaline Seppo laulis Georg Otsa poolt soomlastele lemmikuks lauldud “Saaremaa valssi” eesti keeles ja mõned soomekeelsed laulud. Saime hakkama ka mitme ühislauluga
4 võistkonda nuputasid viktoriiniküsimustele vastuseid. Kas Sina, hea lugeja, tead, kes on Pärnus 1927. a. avatud Lydia Koidula mälestussamba skulptor, mitmendal kohal on ajakirja Forbese andmetel maailma mõjukaimate naiste seas 2017.a. Leedu president, millist loomariigi esindajat loeti Rooma riigis vabaduse sümboliks, millise töö tegijaid nimetatakse Indias rahva seas “ nööbitapjateks”? – need on osake viktoriiniküsimustest.
Viktoriini võitjaks osutus Leedu-Eesti segavõistkond.

Pühapäeval, 19. novembril hakati peale hommikusööki asju pakkima, et koduteele asuda.
Aitäh kõigile lektoritele, kes meie teadmistepagasit täiendasid, Marile ja Maile, kes aitasid omapärase jõulupärja meisterdada, bussijuhile, kes meid ERM-i sõidutas ja erilised tänusõnad Üllele, kes kandis hoolt selle eest, et saaksime ööbida hotellis, et leppis kokku lektoritega, kes meile infot jagasid!
Kohtumiseni aprillikuisel Parkinsoni Päeva konverentsil.

Elga Lannajärv Valga seltsist