Eesti Parkinsoniliidu suvelaager Värskas 2016

Reedel, 3. juunil kell 10.30 kohtusid Tallinnast,Tartust, Rakverest, Narvast ja Pärnust suvelaagrisse sõitjad Tartu bussijaamas. Tellitud buss viis seltskonna Põlvamaale Seto Talumuuseumi õue tsäimaja juurde, kus kohtuti Põlvast ja Valgast tulnutega. Veidi omapärane tundus tsäimaja menüü, milles pakuti savvutõt ja pessetüt liha, ubina vai mar'a piirakut, küümne tsäid.

Suvelaagri avasõnad tsäimaja lõunalauas Põlva Parkinsoni Seltsi juhatuse esimees Mart Mölderilt. Neljale juunikuu sünnipäevalapsele kinkis laagri organisaator Mart kollased roosid.

Seto muuseumis võttis meid vastu giid-perenaine Külli Kaur, kes tutvustas setude kombeid ja muuseumi eksponaate. Elumajas oli naiste käsitööde näitus. Seal sai imetleda kauneid tikandeid, kirivöösid ja heegelpitsi. Saime teada, et setu rahvarõivapluus on hame, ikoonilina pühätserätt ja käterätik tiranik. Olenevalt sellest, milliseid riideid ja peakatteid naispere kannab, saab teada, kas ta on veel laps, neiueas, abielunaine või vanatüdruk. Abielunaise peakatteks on linik. Seda, kas mees on abielus või vallaline, näitab pluusile seotud kirivöö. Kui sõlm paremal pool, siis mees abielus, sõlm vasakul pool, vallaline.

Aitades leidus mitmesuguseid põlvest- põlve alles hoitud esivanemate töö- ja tarberiistu.

Giidi jutu sekka hakkas kostuma õuest müristamist. Peagi selgus, et Setumaale jõudsid kauaoodatud vihmapilved ja 3 rahvamuusikut Komist.

Vihmasabina saatel alustasid meie hõimurahva esindajad kontserti. Nägime-kuulsime omapäraseid rahvapille. Helasid nende lauluviisid. Käo kukkumist imiteerivale pillile reageeris kohalik kägu, kes valjuhäälselt andis teada oma kohalolekust.

Värska Püha Georgiuse kiriku ees ootas meid preester Andreas Põld, kes rääkis, et praeguse kiriku ehitust alustati 1904.a. Selle kiriku kõrval on tähistatud endise puukiriku asukoht. Petseri kloostri mail asunud Pihkva piiskopkonda kuulunud Värska kogudus asutati 1759.a. Preester kõneles Värska kandi ajaloosündmustest ja sellest, millised usurituaalid on säilitatud, milliseid kombeid muudetud. Preester vastas meie paljudele küsimustele ja kõik soovijad said kirikus küünla süüdata.

Bussiga Värska sanatooriumi jõudnud, pandi nimed kirja, anti toa võti ja käepael, mis avas sissepääsu nii sööklasse kui SPA-sse. Mailt said kõik laagrisse tulijad imeilusa kujundusega laagripäevade kava.

Peale õhtusööki ja juhatuse koosolekut otsustas osa meie seltskonnast aega veeta kohvikus ansambli meloodiate järgi tantsusamme seades, teised saalis pärnaka Astrid Mägi süntesaatori saatel lauldes.

Laupäev, 4. juuni tervitas meid tunduvalt jahedama ilmaga kui eelnev päev. Peale äratust võimeldi, käidi ujumas, jalutati vaigulõnalises männimetsas SPA lähedal järve ääres.

Esimene loeng – " Rehabilitatsioon ja sotsiaaltöö". Lektor Maarika Loodus tutvustas meile Värska SPA-s pakutava viiepäevase rehabilitatsiooni võimalusi. Ta selgitas, kuidas toimub teenuse taotlemine ja milliseid raviprotseduure on neil võimalik pakkuda. 5 päevase ravipaketi omaosalus 73.-eurot. Selle eest on ette nähtud 9 toidukorda ja 9 raviprotseduuri. Rehabilitatsiooniteenusele sõidukulude kompensatsioon 83.10 eurot kütuse ostutšekkide alusel

Teine loeng: "Haiguspõhine toitumine" – lektor Jane Maastik.

Parkinsonihaiged peaksid arvestama toitumisel oma tervise muutustega. Need, kellel probleemiks kaalulangus ja raskendatud mälumine, võiksid süüa 6-7 korda päevas. Kellel tekkinud gluteenitalumatus, võiksid nisu, rukki ja odratoodete asemel kasutada maisi, kaera ja tatratooteid. Tervisearenguinstituut soovitab piimatoodete osa oma igapäevamenüüs vähendada, kuid suurendada taimse toidu osakaalu. Vältida võiks transrasvu sisaldavaid tooteid ja töödeldud toitu. Parkinsonihaigetele oleks sobiv vahemeredieet. Toidusedelisse võiks lisada D vitamiini sisaldavaid muna, maksa ja kalatooteid. Organismile on vajalikud B grupi vitamiinid. Eriti B 12 vitamiin.

Kasulikud on ka Q 10, tsink, seleen, magneesium ja atsetüülkoliini sisaldavad punane peet ja Ginko Biloba preparaadid – need kõik mõjutavad positiivselt inimese ajukeskust ja mälu.

Kolmas loeng: "Muusikateraapia" – lektor Moonika Laanetu.

Muusikateraapia sobib igas eas inimestele. Iga seanss on unikaalne ja aitab leida iseenda sees olevaid tundeid. Muusika muutub teraapiaks siis, kui on 3 osapoolt – klient, muusika ja terapeut. Tähtsad tegurid: valmisolek teraapiaks, kindel eesmärk, omavaheline kontakt ja ühine töö. Muusikateraapia võib olla kas kuulamine-lõõgastumine või ise aktiivselt muusika tegemine. Oluline on selle juures jälgida hingamisrütmi ja häälimist. Rütm, heli tugevus, meloodia ja sõnad puudutavad mõlemat ajupoolt. Sõltub inimese emotsionaalsest hetkeseisust ja elukogemustest, kas muusikateraapiaseanss lööb lahti erinevad emotsioonikihid nii nagu meri erinevad lained. Esile võivad kerkida mahasurutud VIHA, ÄREVUS, SOLVUMINE ja muudki tunded. Ravi tulemuse saamiseks oleks vaja teha vähemalt 10 muusikateraapia seanssi. Värska SPA-s kasutatakse ka fibroakustilist meetodit muusikateraapiaks. See mõjutab kogu keha. Muusikaterapeut Moonika Laanetu kutsus oma kabinetti neid, kes tahtsid proovida fibroakustilist voodit, millel raviseanss kestab 23 minutit, kuid meie piirdusime mõneminutilise pikutamisega sellel.

Fibroakustiline meetod on andnud häid tulemusi stressi, pingepeavalude, kogelemise ja enureesi puhul. Selle meetodi kasutamine on vastunäidustatud raseduse, epilepsia ja vähihaiguse puhul.

Õpituba käelisest tegevusest.

Põlvamaal elav Signe Strohm pajatas meile sellest, et ta kolis 2012.a. Tartust Põlvamaale elama. Lõi endale suhtlusvõrgustiku, organiseeris kohalikele Veriora meestele klubi Teine Võimalus, kus hakati vana mööblit restaureerima. Naispere moodustas MTÜ Veriora tsunft, mille kaudu organiseeritakse käsitöötoodete turustamist laatadel, korraldatud mitu õpituba, avatud käsitööpood Räpinas ja projektidega saadud toetust pappkarpide tootmiseks.

Signe Strohmi näpunäidete järgi valmistasime püramiidikujulise kinkekarbi.

Õhtutunnid veetsime Astridi ja süntesaatori saatel vanu lauluviise meenutades, käisime rukist lõikamas ja kes aias ringmängus tuletasime meelde nimesid. Õhtu lõpuks soovisime sõprusringis üksteisele "Head ööd".

Pühapäeval, 5. juunil jõudsid krapsimad käia ujumas, teha jalutuskäigu männilõhnalises hommikukarguses. Kui asjad pakitud, toavõtmed üle antud, võttis laagripäevade lõpetuseks sõna Mart. Tänusõnad Mardile ja Astridile. Kuna Liidu president andis laagris toimunud juhatuse koosolekul ametist lahkumise avalduse, saatis meid koduteele parimate soovidega eelmine president Ahti Jundas, kes tuletas meelde, et novembrikuine talvelaager toimub Pärnus.

Mõttekillud pani kirja Elga Lannajärv Valgamaa Parkinsoni Haiguse Seltsist