Päikeselised päevad Nelijärvel

1.-3.juuni 2018.a. Aeg, mil KEVAD annab terekäe SUVELE, kogunevad Eesti Parkinsoniliidu 68 liiget traditsioonilisse suvelaagrisse. Seekord Nelijärve puhkekeskusse, et metsade vaikuses hingata sõõm värsket õhku, kuulata, kuis kukub kägu, karastada end Purgatsi järve vees, leevendada stressi ja koguda tarkuseteri lektorite loengutest.

Nelijärve Puhkekeskuse perenaine Reet Purre pajatab meile puhkekeskuse ajaloost. Nelijärve on saanud oma nime tänu sellele, et oosiaheliku harjalt avanes vaade korraga neljale järvele: Urbukse, Sisaliku, Ahvena ja Purgatsi järvele. Looduskauni koha avastas 1930 ndatel aastatel geograaf, kooliõpetaja ja maateadusõpikute kirjutaja, omaaegne kuulus Kõrvemaa uurija Jakob Kents. Ta tutvustas Nelijärvet tollasele Eesti Wabariigi presidendile Konstantin Päts´ile, kelle korraldusega hakati siia rajama “Turistide Kodu”. Ehitamist teostas Sihtasutis “Turismi keskkorraldus Eestis” vabariigi presidendilt K. Päts´ilt saadud summadega. 1938. aastal valminud maja (arhitekt Artur Perna) sai Eesti eliidi seas kohe populaarseks puhkekohaks nii suvel kui ka talvel. 2003.a. renoveeriti see maja ja nimetati Pääsu Villaks. Puhkekeskuse hostelis on 158 majutuskohta, palkmajades kohti 80. Ööbida on võimalik ka telkides. Nelijärve Puhkekeskuses on peatunud Patriarh Stephanius nunnadega üle Euroopa, külalised Jaapanist, Kanadast ja paljudest teistest kohtadest.Siin on esinemas käinud nimekad heliloojad ja lauljad. Teiste hulgas Arvet Haug, Kalju Terasmaa, Anne Veski ja Koit Toome.

Meie esimese loengu teema ”Unehäire - haiguse sümptom või põhjus?” - lektor dr. Katrin Põld Iga inimese ööpäevast tsüklit juhib bioloogiline kell, mis määrab nii ärkveloleku aja kui magamajäämise. Seda mõjutavad valguse ja pimeduse vaheldumine, kehatemperatuur, füüsiline aktiivsus ja toitumiskäitumine. 2017.a. Nobeli preemia anti teadlastele bioloogilise kella uuringute eest. Uni on keeruline teadvuse protsess, mil tegutsevad aju erinevad osad ja päeva jooksul kogutud info talletatakse meie mälestustepagasisse. Igal inimesel on erinev geneetiline unerütm,mis aastate jooksul muutub. Laste unefaasid võivad kiiresti vahelduda. Täiskasvanute unerežiim erineb laste omast. Vanemaks saades unestruktuur muutub ja uni hakkab järjest rohkem killustuma. Sügava une osakaal väheneb. Ebapiisav uni võib olla dementsuse riskiteguriks. Sama toime võib olla mõnedel ravimitel. Uinutitel, antihistamiinidel, antidepressantidel nende pikaajalisel kasutamisel. Alzheimeri tõve puhul mõtlemisvõime väheneb, nad kipuvad ekslema, ei leia oma kodu üles, võivad ära vahetada öö ja päeva. Kui eakas eksleb öösel, viitab see Alzheimeri haiguse algusele. Mida teha unehäirete puhul? Väga olulised tegurid - kindel päevarežiim, õhtul peale kella 20 pole füüsiline koormus soovitav, planeerida kindlad toidukorrad, õhtuti õigel ajal lülitada välja nii arvuti kui teleri ekraanid, vältida enne uinumist kohvi joomist. Kuna melatoniin aitab uinuda, võiks vajadusel lasta määrata süljeproovist melatoniini eritumise aja, unerütmi muutmiseks kasutada kronoteraapiat. Uuringuid on võimalik lasta teha Viljandi haiglas. Uneprobleemide puhul võib pöörduda nõu saamiseks aadressil katrin.pold.uni@gmail.com

Jututuba- “ Minu kaaslane- Parkinsoni tõbi, minu elus”

Heidi Naur-Sunkina jagas toitumissoovitusi. Kuna Parkinsoni tõve korral võivad olla häiritud keele- ja neelulihaste töö, on tekkinud huulte puudulik sulgumine, seetõttu tekivad hingamisraskused ja probleemid söögi või joogi suust edasi liikumisega. Vesi lekib, kurku puhtaks köhatada ei saa, mida teha? Soovitav toit püerestada, kasutada vedeliku paksendamiseks tärklist, jahu või želatiini. Söömise-joomise ajal istuda toestatud asendis, juua lonkshaaval, enne järgnevat suutäit peab suu tühi olema, vältida toiduaineid, mida on raske mäluda ja neelata. Väga hästi sobivad parkinsonihaigete menüüsse melonid ja banaanid. Küpsiseid oleks vaja enne pakkumist niisutada, et need oleksid pehmemad. Üheskoos õppisime huultelihaste tugevdamiseks matsutamist, huulte torutamist, laialt naeratamist ja vilistamist

Meie jututuba jätkus kolmes grupis, mille koordinaatoriteks olid:
Regina Palatu - meesterühmal
Heidi Naur-Sunkina - naisterühmal
Inna Rubanovitš – venekeelsel rühmal.

Väiksemates rühmades sai igaüks võimaluse “oma nokk lahti teha”, rääkida, kuidas ta on seotud Parkinsoni tõvega, millised probleemid on tekkinud, jagada oma kogemusi, kuidas igapäevaelus paremini hakkama saada.

Peale õhtusööki oli võimalik nautida saunamõnusid või saada osa järvemajas kohtumisest illusionist Erich Udrasega. Põnev oli jälgida, kui osavalt tegi illusionist trikke. Suunates teatud hetkedel meie pilgu mujale, liikusid nobedalt ta käed. Ei saanudki me sotti, kuidas oli võimalik rõngaid üksteise külge liita või neid lahutada, milline nipp peitus kaartide äraarvamiseks.

Kuna olen hommikul varajane tõusja, jõudsin 2. juuni hommikul enne hommikuvõimlemist teha jalutuskäigu Purgatsi järve ümbruses kulgevatel metsaradadel. Saatjaks linnulaul ja kiusajateks va kihulased. Või olid need hoopis sääsed?

2. juuni esimene loeng “Parkinsoni haigus ja toitumine”- lektor dr. Toomas Toomsoo

Teadlased on teinud kindlaks, et seedetraktil on väga oluline mõju närvisüsteemile. Seedesüsteemist on leitud erilisi valke ja mikroobe, mis soodustavad Parkinsoni tõbe. Taani teadlased, kes kasutasid haavandtõve raviks vagotomiat, avastasid uuringu tulemustena, et neil, kellel operatsiooni käigus on läbi lõigatud põhiuitnärvikiud, Parkinsoni haigust ei teki.
Vaja on pöörata tähelepanu toidu koostisele, vähendada kemikaale toidus ja hoiduda igasugustest pestitsiitidest. Ajusõbralikeks on osutunud pähklid, õlid, avokaado ja looduslikes tingimustes kasvanud lõhe. Kahjuks sisaldavad paljud toiduained E aineid. Ka piimatooted, seepärast soovitav juua pastöriseeritud täispiima, mitte lahjat piima. Vürtsidest ja maitseainetest parimad Ceyloni kaneel, rosmariin (sobib eriti hästi grill-lihale) ja kurkum, mis väga hea põletikuvastase toimega, sobib riisitoitudele. Kahjuks aetakse kurkum tihti segi karriga. Mandlid toimivad väga hästi kõhukinnisuse vastu. Õlide ja rasvade kasutamisel pöörata tähelepanu sellele, et siis, kui õli kõrbema läheb, tekivad kahjulikud ained. Oliiviõliga pole soovitav praadida. Selleks sobivad paremini viinamarjaseemne- ja avokaadoõli. Kuigi kana-, pardi- ja kalkuniliha ning munad sobivad parkinsonihaigete menüüsse, tuleks nende kasutamisse suhtuda reservatsiooniga, kui nende kasvatamisel kasutati antibiootikuid ja hormoone. Eelistada võiks rasvata punast veiseliha ja orgaanilist peekonit. Peale grill-liha söömist võiks juua klaasikese punast veini. Rohelise tee joomine võib Parkinsoni haiguse tekke umbes 7 aastat edasi lükata. Tegelikult on nii rohelisel teel kui kohvil võime siduda kehas mürke ja takistada halva valgu pääsemist rakkudesse. Tasuks meeles pidada, et hommikut võiks alustada SIDRUNIGA maitsestatud veega. Peale seda võib hommikueine kõrvale juua kas kohvi või teed. Üllatav võib tunduda, et kasutades kirsse ja ananasse, hoiate ära südameinfarkti tekke, kuid need võivad olla parkinsoni haiguse tekke soodustajateks. Parkinonihaiged võiksid tarvitada probiootikuid, mustikaid ja mustsõstraid, mis kaitsevad aju põletikkude vastu. Ka arbuus ja õunad on väga kasulikud. Teraviljatooted tekitavad söögiisu, võib tõusta kehakaal, soovitav kasutada täisteraleiba või sepikut. Hoiduda võiks mahladest, kookidest, saiakestest, pitsast ja pastast. N.ö. “mustad” on kirss, tomat, kurk, maasikas, virsikud, seller, viinamarjad, õunad, paprika, brokol ja kirsstomat, sest nende kasvatamisel kasutatakse pestitsiite ja mitmesuguseid mineraalväetisi. Kõige “puhtamaks” peetakse avokaadot. Toidusedeli muutmiseks võiks toidule lisada marju, vähendada toiduvärvidega magustatud jooke, vältida säilitusaineid sisaldavaid viinereid ja sardelle. Võimaluse korral kasutada suhkru asemel steviat, vahtra- või agaavisiirupit või mett. Proovida võiks soja-, riisi- või kitsepiima, ka kitsejuustu. Lehmapiima asemel kasutada juustu, kohupiima või jogurtit

Peale loengut oli võimalik valida kas 1-1, 8 km või umbes 4 km matk loodusse. Valisin pikema marsruudi koos tosina huvilisega matkajuhi Romeo Luksi saatel. Meie teekond kulges varjulistel metsaradadel Siniallikateni. Kuulsime lugusid kohalikest ajaloosündmustest ja sportlastest, imetlesime samblarüpes kasvavaid lilli, kuulasime linnulaulu.

Lõunasöögi järel jagunes meie seltskond kolmeks osaks 1.Tiia Zeigo õpetas oma keha tundma ja kontrollima ning õigesti hingama, 2. puidust meisterdamine Vivendo juhendamisel, 3. Anu Jonuks- mälutreening. Valisin Anu mälutreeningurühma, kus õppisime, kuidas meelde jätta olulisi telefoninumbreid, mälulaegastest üles leida omapäraseid lillenimesid, märgata–otsida-leida piltidelt midagi uut, panna korraga koos tegutsema käed ja jalad. Muusikarütmis õnnestus see meil päris hästi.

Peale õhtusööki kogunesime saali puhkeõhtule, kus meie koosviibimist juhatas Helle Pajula. Temal olid kaasas laulude sõnad, et saaksime koos laulda, DJ Ülle muusikavaliku järgi jalga keerutada ja mitmesuguseid istetantse proovida. Muusikalist külakosti pakkus soomekeelsete lauludega Seppo Nieminen. Laulsime koos soome keeles kuulsa “Saaremaa valsi”. Õhtu lõpetasime sõprusringis traditsioonilise ühislauluga “Head ööd”

Pühapäev 3. juuni algas virgutusvõimlemisega Tiia soovituste järgi. Siis saatsime videotervituse Ahtile sünnipäevaks. Ahti ei saanud kahjuks meie laagris osaleda, sest laupäeval, 2. juunil toimus Tartus Vanemuise saalis vabariiklik puuetega inimeste XXIII kultuurifestival, kus osales 30 kollektiivi. Nende hulgas ka näitering, mille üks juhendajatest Ahti. Jõhvi puuetega noorte näitering sõitis festivalilt koju laureaaditiitliga.

Peale hommikusööki kogunesime saali, et kuulata dr. Ülle Krikmanni loengut “Milleks meile on vererõhk?”

“Inimese vererõhk sõltub tema pumba (südame) ja veresoonte koostööst. Normaalne vererõhk on 130-140. Kõrge vererõhu puhul mõni inimene ei tunne midagi erilist, kuid on neid, kellel võib olla tugev peavalu, suur väsimus või segadustunne, ebaregulaarsed südamelöögid, hingamisraskused. Südame tervist mõjutavad stress, vähene liikumine, alkoholi tarvitamine, pärilikkus, vananemine, suitsetamine, ülekaalulisus, neeruhaigused, diabeet, ka etniline päritolu. Kehakaalu langetamise järel tavaliselt langeb ka vererõhk.

Vanuse tõustes tavaliselt tõuseb ka vererõhk. Vererõhku on soovitav mõõta istuvas asendis, kuid seda võiks mõõta ka peale 10 minutilist seismist ja võrrelda saadud tulemusi. Parkinsonihaigetel esineb sageli südame-veresoonkonna probleeme ja neil on raske üles tõustes vältida kukkumisi. Püsti seismisel võib vererõhk langeda üle 20 mm. Siis võivad tekkida halb enesetunne, pearinglus, nägemise hägusus, väsimus, valu- ja ebamugavustunne õlavöötmes, teadvusekaotus. Süda töötab automaatselt, kuid kõrget vererõhku seotakse ka neerude tööga. Et parandada neerude tööd, võiks kasutada looduslikke diureetikuid - leesikat, kadakamarju, takjast, võilille, melissi, peterselli, melissi, nurmenukku, piparmünti, angervaksa, hiirekõrva, saialilli või pärnaõisi. Vererõhku alandavad: mustsõstar, kibuvits, pohl, vaarikas, jõhvikas, metsmaasikas ja must aroonia. Peab meeles pidama, et greifruuti ja naistepuna ei tohi kasutada samal ajal, kui tarvitate verd vedeldavaid vahendeid. Inimeste vererõhk sõltub ka autonoomse närvisüsteemi tööst, mille ülesanneteks on: südamelöögi sagedus, kehatemperatuur, hingamissagedus, seedimine (neelamine ja soolte töö), kuse- ja suguelundite töö. Et hoida vererõhku normi piires, peaks vältima provotseerivaid faktoreid - magusaid jooke, suuri toiduportsjone, pikaajalist füüsilist tegevust istuvas asendis. Vaja on õppida ennast tundma, igasuguseid pöördeid sooritada aeglases tempos, vereringe parandamiseks kasutada kompressioonisukki või liibuvaid retuuse. Pearingluse puhul korraldada vererõhuravi ümber. Parkinsonihaiged peaksid vererõhuravimeid võtma õhtul, sest nende vererõhk on hommikuti madal, õhtuks tõuseb. Voodi peatsi võiks tõsta kõrgemaks. Hommikust madalat vererõhku aitavad tõsta kohv ja soolane toit. Ravimeid võtta VEEGA, siis lähevad tabletid ja kapslid paremini edasi. Ravimite kiiremat makku jõudmist soodustavad gaaslised joogid.”

Kell 11.30- laagri lõpetamine.

Tänusõnad Üllele Eesti Parkinsoniliidu heaks südamega tehtud töö ja nähtud vaeva eest. Tänukirjad ja Tiia valmistatud suveniirtaldrikud Innale ja Hinnole suvelaagri korraldamise eest. Mälestusmeened Mallele, Nelijärve keskuse perenaisele ja Tiiale suvelaagri õnnestumiseks oma panuse andmise eest. Meite eriline tänu ilmataadile, kes omalt poolt tegi kõik, et meie suvelaager õnnestuks. Saime paraja portsu soojakraade, öise vihmasabina kõuemürina saatel.
Kahju, et suvelaagrisse ei jõudnud Põlva seltsi esindajad.
Ja ongi aeg asuda koduteele. Esimestena alustasid sõitu kodu poole pärnakad, siis pealinna ja Harjumaa rahvas, järgnesid saarlased, narvakad, Rakverre, Tartusse ja Valgamaale siirdujad. Head teed! Uute kohtumisteni!

Suvelaagri töödest-tegemistest pani killukesd ritta Elga Valga seltsist