Ravi

Kõneravi

Parkinsoni tõve korral võivad tekkida kõnemuutused, mis mõnedel juhtudel väljenduvad juba haiguse algperioodil, enamasti aga ilmnevad järk-järgult haiguse progresseerumisel. Kõnehäired tekivad, kui haigusest on haaratud lihased, mis osalevad rääkimisel: huuled, keel, kurgu-, kõri- ja hingamislihased. Hääl muutub vaiksemaks. Kõne tempo muutub, väljenduslikkus väheneb ja kõne muutub monotoonsemaks. Hääle värina ja käheduse tõttu kannatab kõne selgus. Harvadel juhtudel võib probleemiks olla kõne arusaadavus.

Kõne tugevus

Vaikne kõne on sageli esinev probleem Parkinsoni tõvega patsientidel. Tähelepanu tuleks pöörata hingamisele ja kehahoiakule:

  • Hingake piisavalt sügavalt.
  • Tehke piisavalt hingamispause.
  • Kõne ajal peab õhu väljavool olema küllaldane.
  • Rääkida on parem sirge seljaga, pea püsti.

Kõne tugevust saab parandada hingamisharjutuste abil: hingake sügavalt nina kaudu sisse ja aeglaselt suu kaudu välja. Väljahingamisel proovige hääldada 15-20 sekundi jooksul "aa", "ee" vms. Väljahingamisel võite öelda ka lühikesi sõnu või lauseid. Ärge laske lause lõpus häälel muutuda vaiksemaks. Kui vaja, võib teha hingamise ka lause keskel, et jätkata jälle tugeva häälega. Kui on vajadus esineda, paluge endale mikrofon.

Kõne selgus

Kõne võib olla raskesti arusaadav, kui häälikud ei ole piisavalt selgelt ja täpselt hääldatud. Selle põhjuseks on huulte ja keelelihaste aeglane ja ebatäpne liikumine ning koordineerimatus.

Et kõne oleks selgem:

  • Neelake enne rääkimise alustamist, et suus ei oleks liigselt sülge.
  • Hääldage kõik häälikud selgelt ja kindlalt välja, ärge "neelake" sõnalõppe.
  • Ärge kasutage liiga pikki sõnu ja lauseid.
  • Jälgige huulte sulgumist B, P ja M hääldades.
  • Öelge T, D, K ja G piisavalt teravalt.
  • Tehke sõnade ja lausete vahel pause.
  • Kui te ei räägi ega söö, püüdke hoida huuled suletuna.

Harjutused huulte ja keelelihaste pingutamiseks ning lõõgastamiseks aitavad nii kõne kui söömise raskuste korral. Tehke harjutusi peegli ees. Korrake iga harjutust 5-10 korda.

  • Vajutage huuled tugevasti kokku. Hoidke 5 sekundit. Lõõgastuge.
  • Matsutage kuuldavalt.
  • Torutage huuli - nagu musitades.
  • Naeratage nii laialt, kui võimalik. Lõõgastuge.
  • Keerake huuled võimalikult paremale. Lõõgastuge. Keerake huuled võimalikult vasemale. Lõõgastuge.
  • Naeratage. Seejärel torutage huuli. Samal ajal võite häälikuid öelda - algul "eee", siis "ooo". Vilistage.
  • Pange keel maksimaalselt suust välja ja tagasi.
  • Pange keel suust välja ja vajutage millegi vastu (lusika vastu).
  • Pange keel suust välja ja liigutage ühest suunurgast teise.
  • Tehke sama suus - vajutage keelega kummagi põse vastu.
  • Tehke suu lahti ja tõstke keeletipp üles esihammaste taha. Lõõgastuge.
  • Tõstke keel suulakke ja liikuge mööda suulage tahapoole. Lõõgastuge.
  • Limpsake keelega üle huulte ja ringi ümber suu.

Kõne harjutamist alustage üksikute sõnade ütlemisest. Tehke seda valju häälega, mitu korda järjest. Seejärel minge üle lühematele fraasidele, lausetele ja pikematele lõikudele.

NB! Parim kõneharjutus on kõnelemine ise!

Kõne kiirus

Parkinsoni tõve puhul võib olla probleemiks kiirustav, ebaühtlase tempoga kõne, millest on raske aru saada. Aeglase ja ühtlase tempo harjutamiseks võib koputada rääkimise ajal sõrmega lauale, öeldes iga koputuse ajal ühe silbi või lause. Sama võib teha ka metronoomi saatel.

Hääl

Kui hääle tekitamisel häälepaelad ei sulgu kindlalt ja rütmiliselt, muutub hääl karedaks ja kähedaks. Rääkimisel hoidke hääl tugev, tagades piisava õhu väljavoolu rääkimise ajal. Katsuge häälikuid öelda selgelt ja rahulikult.

Kaitske oma häälepaelu, ärge karjuge ega köhige liiga ägedalt. Kasutage kodus õhuniisutajat, kui teil on liiga kuiv õhk.

Kasulikud on hääleharjutused, kus jälgite mingi konkreetse hääliku hääldamist. Mõned näited:

  • täna tulevad töötegijad
  • tilluke tibu toksib teri
  • Praha ja Pariis on parimad paigad
  • pisike Piia paterdab põrandal
  • karvane karu kõnnib kuusikus
  • kaks kõrva ja kaks kätt
  • kuidas on diivanil doominot mängida
  • dispanseri doktor pani diagnoosi
  • beebi hammustab banaani
  • briti briljandid ja belgia brokaat
  • golf ja keegel on mängud
  • grupp geolooge läks Gruusiasse
  • maitse memme magusaid maasikaid
  • mõmmi mõmiseb ja mekib mett
  • nii nagu neiuna, nii naisena
  • näksib natuke, närib nurgast
  • lapse laulu on lõbus kuulata
  • lõoke ja lepalind lendavad lõunasse
  • susi sind söögu
  • kass hiilis tasakesi sisse
  • väga vilets ja vaene värk
  • virvendav vesi voolab vulinal

Kõne meloodia

Parkinsonismiga haigetel on kalduvus kõne monotoonsusele, mille tõttu võib kuulaja pöörata räägitavale vähe tähelepanu ja võib tekkida isegi arusaamatusi.

Millele rääkides mõelda:

  • Kirjeldavate lausete ja arvamuseavalduste korral lause lõpus hääletoon langeb.
  • Küsimuste korral tõstke lause lõpul hääletooni.
  • Rõhutage tähtsamaid sõnu lauses.
  • Kõneharjutusi tehes joonistage teksti peale nooled, mis tähistavad hääle tõusmist ja langemist.

Kehakeel

Suhtlemine ei koosne ainult sõnadest. Meie suhtumisi väljendab ka kehakeel: näoilme, pea ja käte liigutused, kehaasend. Parkinsoni tõvega haigetel on kehakeel vaesunud ja kaasliigutused vähenenud hüpokineesia ja rigiidsuse tõttu. Seetõttu tuleb sellele tahtlikult tähelepanu pöörata:

  • Kallutage oma keha kuulamisel tähelepanu märgiks rääkija poole.
  • Kasutage teadlikult oma kõnes selliseid žeste, nagu noogutamine, pearaputamine, õlgade kehitamine, käte laiutamine, mis täiendavad teie öeldut.
  • Hoidke jutukaaslasega silmsidet.
  • Kuulates sulgege suu.
  • Tehke näo väljenduslikkuse parandamiseks harjutusi: tõstke kulmusid; avage suu nii laialt, nagu võimalik, krimpsutage nina, puhuge põsed punni, vilistage.

Süljevoolus

Parkinsonismi korral võib olla üheks sümptomiks liigne süljevoolus, mis sagedamini esineb öösiti, aga mõnedel juhtudel on märgatav ka päevaajal, takistades rääkimist. Selle põhjuseks on ühelt poolt neelamishäire - neelamissagedus on väike, ja teiselt poolt liigne süljeproduktsioon. Süljevoolust soodustab, kui huuled on puhkeseisundis avatud.

Süljevoolust saab vähendada peaasendi abil - kui harjutada ennast lõuga pisut üles hoidma, huuled suletud. Sagedasem neelamine vähendab süljevoolust, neelata tuleks ka enne rääkimise alustamist. Kui sülje neelamine on raske, võib aidata sooja joogi joomine. Söömisel peab arvestama, et magusad toidud suurendavad süljeeritust.

Kirjutamine

Kõige lihtsam suhtlemisviis peale rääkimise on kirjutamine. Seejuures tuleb tähele panna, et kirjutaksite piisavalt suurelt, sest Parkinsoni tõve korral on käekiri sageli väike ja kandiline. Käekirja parandamiseks võib teha joonistusharjutusi - proovida teha spiraali jm. kujundeid võimalikult ühtlaselt.

Raskema pliiatsi või sulepeaga on parem kirjutada, kuna treemor segab vähem.

Kui on olemas juurdepääs arvutile, tuleks seda julgelt kasutada, kirjaprogrammid on lihtsad ja kergelt omandatavad.

 

EST | ENG | RUS


Warning: Undefined variable $whichdev in /data05/virt18968/domeenid/www.parkinson.ee/htdocs/sta.php on line 720